Apteegireformi teema on endiselt kuum ja see on ka täiesti arusaadav, kuna mida lähemale reformi lõpule seda kuumemaks läheb. Reformierakond Hanno Pevkuri isikus on algatanud eelnõu apteegireformi tagasipööramiseks, väites, et reformiga ei ole saavutatud soovitud eesmärke, unustades ära, et reform on alles poole peal ja eesmärkide täitmist saame hinnata alles siis, kui reform on lõpule viidud ja teistsugune olukord apteegiturul mõnda aega toiminud.
Õnneks on siiski Vabariigi Valitsus arvamusel, et apteegireformiga tuleb edasi minna, samamoodi arvab sotsiaalministreerium. Ka õiguskantsler on oma arvamuses öelnud, et reformi eesmärgid on saavutatavad, seega ka õigustatud.
Alati leidub ka neid kes on vastu. Apteegireformi vastu on sõna võtnud ja Hanno Pevkurit toetanud justiitsminister Urmas Reinsalu. Sellest võib isegi aru saada, kuna justiitsministeerumi haldusalasse jääb ka konkurentsiamet, kes aru saades, et apteekide omandipiirang toob neile tööd juurde, hakkas sõna võtma reformi vastu. See on muidugi väga kurb, kui meil jäävad olulised asjad tegemata lihtsalt sellepärast, et keegi on laisk.
On täiesti arusaamatu, miks konkurentsiamet ja justiitsministeerum võitlevad täna suurte väismaiste apteegiettevõtete (ilmselt jääks neid lõpuks turule 2 või 3, nagu teiste riikide kogemus näitab) ja moonutatud konkurentsi, mitte oma riigi kapitalil põhinevate väike-ettevõtete ja terve konkurentsi eest. Kas on võimalik, et nad tõepoolest soovivad, et meie riigi ravimipoliitikat hakkaksid juhtima suurettevõtted, nagu see on juhtunud näiteks Norras. Tänasel päeval on meil veel õnneks säilinud arvestatav hulk proviisoriapteeke, kes ei lase suurtel teha, mida nad soovivad, kuid kui apteegireformi ei toimu ja apteegiturg läheb vabaks, siis kaovad esimesena just proviisoriapteegid ja tekib suurte apteegiettevõtete võim. Ma arvan, et tegelikult ei ole apteegireformi vastu võitlevad poliitikud päriselt süvenenud ja aru saanud mida nad teevad ja ega seda ei saa ka neile ette heita, kuna teema ongi väga keeruline.
Ravimid poodi ja bensiinijaama?
Tahaksin veel kommenteerida ettepanekut, mis enne valimisi ikka jälle üles kerkib. Populistlik teema, millega soovitakse hääli koguda – “lubame ravimid poodi ja bensiinijaama”.
Ravimid ei ole poes müügil sellepärast, et iga ravim on mürk ja vääral kasutamisel ohtlik. Näiteks, meile väga lihtsa ja ohutu ravimina tunduv paratsetamool lasti Rootsis poodi müügile, kuid korjati sealt õige varsti ära, kuna hakkas tekkima palju paratsetamooli üleannustamisest tingitud maksakahjustsust. Erinevates riikides on erinevad apteegisüsteemid ja on riike, kus apteeke inimese kohta on väga vähe ja ravimite kättesaadavus on tõepoolest probleem ning seal ongi vaja mõelda erinevatele võimalustele, kuidas olukorda parandada. Meil on apteegiteenus väga hästi kättesaadav (1 apteek 2664 inimese kohta, Euroopa keskmine on 4500, Soomes umbes 6000), meie apteegid on iga päev ja pikalt avatud. Meil ei ole vaja lubada ravimeid poodi müügile ja tekitada videoapteekreid. Lisaks on olemas netiapteek, kust on võimalik oma ravimid tellida kuhu iganes. Kui lubame ravimid poodi ja bensiinijaaama, riskime me lihtsalt inimeste tervisega.
Kokkuvõttes soovin öelda, et tuleb tegeleda asjadega, kus on probleem, mitte nendega, kus seda ei ole. Ravimite kättevaadavus ei ole praegu probleem, kuid võib selleks kujuneda, kui reformiga edasi ei minda. Täna on oluline, et riik saaks jätkata tähtsa reformiga, mis kaotab ära vertikaalse integratsiooni ja tekitab apteekide omandipiirangu, mille tulemusena tagatakse rahva tervise kaitse, tugevdatakse proviisoriapteekide positsiooni ning piiratakse apteekide ketistumist ja hulgifirmade mõju, nagu on öeldud Vabariigi Valistsue seisukohas 19.07.2018