Kes on vähegi seotud apteegiteemaga, on märganud, missugune meediasõda on viimasel ajal seoses apteekide omandireformiga lahti läinud. Huvitav, kust on pärit vastaliste arusaam ja kindel veendumus, et apteeker apteegi pidamisega hakkama ei saa?
Kas keegi kahtleb, et advokaat või notar ei saa oma büroode pidamisega hakkama? Kas perearstid ei saa hakkama perearstipraksistega? Ei ole põhjuseta antud taoliste erialade esindajatele õigust ise otsustada oma tegevuse üle. Täpselt samuti on enamuses Euroopa riikides – ja peaks olema ka Eestis – proviisorite ja apteekidega.
Kust tulevad praegu meediasse artiklid stiilis “mu proviisorist ema on šoki äärel, et peab hakkama apteeki pidama…”? Nagu sunniks keegi selleks!
Või “Meil ei leidu proviisoreid, kes tahaksid apteeki pidada. Omadireformi järgselt pannakse suur osa apteeke kinni ja teenus muutub kättesaamatuks!”
Inimesi hirmutatakse alusetult, justkui jääks keegi tulevikus ravimitest ilma. Ei loe see, et proviisorid ütlevad, et nad soovivad pidada apteeke. Ei loe ka see, et oleme proviisoritena endi hulgas läbi viinud küsitluse. Ei loe Med24 küsitlus. Ei loe Faktum Ariko küsitlus, mille telllisime ainult seetõttu, et meid endid ei usutud.
Rääkides demagoogiast teemal, et ketiapteegid ei saa oma haruapteeke kolida maapiirkondadesse: millal enne on apteegiketid pidanud (mõne üksiku erandiga) apteeke vähese nõudlusega piirkondades ehk maal? Maal on olnud ja on senimaani apteekide pidajateks proviisorid, keda võib nimetada tõeliseks “maa soolaks”! Olles ainus töötaja omaenda apteegis, ei saa nad endale isegi vabu päevi lubada. Lubage naerda selle peale, et apteegikett sellist ebarentaablust lubaks!
Konkurentsiamet võiks aga selle asemel, et teatada, et “tankistproviisorite” tekkimine on põhjus seadust muuta, oma tööd korralikult teha. Alati, kui antakse võimalus, tekib seadusest kõrvalehiilijaid. See on ilmselt kõigi erialade puhul võimalik. Proviisorid ei ole selle üle uhked, et meie hulgas on ketiapteekide poliitika ja huvidega kaasajooksjaid. Peame taolise “lastehaiguse” üle elama.
Lõpetuseks tahaks öelda oma apteekritest kolleegidele – olge sirge seljaga, suhtuge meediakajastustesse kriitikameelega. Kõik ei ole tõde, mis kirja pandud.
Allikas: Ülle Rebane | Mis mõttes proviisor ei saa apteegipidamisega hakkama?