Tartu Ülikooli farmaatsia instituut korraldab märtsist aprillini e-kursuse „Ravimitest maakeeli“, mis teeb huvilistele sissejuhatuse ravimimaailma.
Kuus nädalat kestval e-kursusel „Ravimitest maakeeli“ tehakse ülevaade ravimite valmistamise ajaloost ja tänapäevast, räägitakse ravimite koostisest ja manustamise põhimõtetest ning apteekide tegutsemise igapäevast. Kursuse töötasid välja Ain Raal, Daisy Volmer, Karin Kogermann, Kersti Teder ja Janne Sepp.
„Ravimitest maakeeli“ kestab 2.märtsist kuni 12.aprillini 2020 ja selle mahuks on 1EAP (26 tundi). E-kursuse edukalt lõpetanutele väljastatakse digitaalne tunnistus ning läbitud kursust saab arvestada tasemeõppe õppekavade täitmisel õpiväljundite poolest sobiva ainekursuse olemasolul vastavas kõrgkoolis.
Kursus on TASUTA. Lisainfo ja kursusele registreerumine SIIN
LHV Pank kinnitas kohtumisel Eesti Proviisorite Kojaga valmisolekut muuta uute apteekide rajamise ja ketiapteekide väljaostmise rahastamine proviisoritele kättesaadavamaks.
„Oleme otsustanud teha proviisoritele rahastuse kättesaadavaks – kuivõrd proviisorite poolt rajatavad apteegid on ettevõtetena küll uued, kuid nimetatud asukohtades on apteegid enamasti tegutsenud juba pikemat aega, siis sellega seoses on apteekide alustamise risk suhteliselt madal,“ selgitas LHV Panga ettevõtete panganduse juht Indrek Nuume pärast kohtumist Eesti Proviisorite Kojaga.
„Teeme investeerimislaenude tagamisel koostööd KredEx’iga ja loodetavasti saame nende toele loota ka apteekide puhul ehk see loob hea pinnase uute apteekide finantseerimiseks,“ lisas Nuume.
Eesti Proviisorite Koja juhatuse esimehe Karin Alamaa-Aasa sõnul võib proviisoritel apteegireformi käigus panga abi olla tarvis kahel juhul. „Esiteks uute proviisorapteekide rajamiseks, eriti piirkondadesse, kus praegu tegutseb vaid ketiapteek, mille omanikud pole valmis apteegi tuleviku üle läbi rääkima. Teiseks võib proviisoril olla tarvis panga abi praegu ketile kuuluva apteegi väljaostmisel, kui senine omanik peaks selle müüki panema,“ rääkis ta.
Alamaa-Aas ütles, et Eesti üleminek proviisorapteekide süsteemile on kõikidele osapooltele suur väljakutse. „Seda rõõmustavam on, kui kodumaine pank on valmis aitama proviisoreid vajalike investeeringute tegemisel,“ ütles Alamaa-Aas.
1. aprillil läheb Eesti pärast viie aasta pikkust üleminekuaega üle proviisorapteekide süsteemile, millega lahutatakse ravimite jae- ja hulgimüük ning apteekide pidamise õigus jääb proviisoritele.
Pakub huvi? Küsi täpsemalt LHV ettevõtete panganduse juhilt Indrek Nuumelt (Indrek.Nuume@lhv.ee, tel 6 802 690 või 5176897)
Tartumaal asuvas Lähte alevikus alustas tööd proviisorile kuuluv Mustvee Apteek OÜ haruapteek. Tegevuse lõpetanud proviisorilt apteegi ülevõtmine, lubade taotlemine, sisustamine ja käivitamine võttis vähem kui kuu aega. Eestis tegutseb juba üle 200 proviisorosalusega apteegi.
„Kui Lähte apteegi senine omanik läks pensionile, olin valmis jätkama alevikus apteegi pidamist,“ ütles OÜ Mustvee Apteek proviisor-omanik Kristi Väits. „Kogu protsess alates apteegi ülevõtmisest ja lubade taotlemisest ning lõpetades sisustamise ja käivitamisega võttis vähem kui kuu aega.“
Kristi Väits ütles, et täiesti uute apteekide tegemiseks pole Eestis eriti ruumi ega mõtet. „Proviisorid saavad laieneda, kui mõnes asulas apteek töö lõpetab. See kehtib ka apteegireformi puhul, kus proviisorapteegid saavad tekkida eelkõige seniste ketiapteekide asemele,“ ütles Väits.
„Proviisorid saavad laieneda, kui mõnes asulas apteek töö lõpetab. See kehtib ka apteegireformi puhul, kus proviisorapteegid saavad tekkida eelkõige seniste ketiapteekide asemele,“ ütles Kristi Väits.
Lisaks Lähte apteegile on Mustvee Apteegil kaks apteeki Mustvees. „Samuti oleme avaldanud valmisolekut jätkata pärast apteegireformi lõppu Jõgevamaal Avinurmes tegutseva ketti kuuluva haruapteegi pidamist koos senise personaliga,“ rääkis Väits.
Eesti Proviisorite Koja juhatuse esimehe Karin Alamaa-Aasa sõnul tegutseb põhi- või haruapteek Eestis 150 asulas. „Ravimiameti andmetel on 1. detsembri seisuga nõuetele vastavad apteegid olemas 115 asulas. Kõigile nõuetele vastavad apteegid puuduvad hetkel 35 asulas, millest üle poolte puhul on olemas kas proviisori osalusega apteek või on teada proviisorid, kes on huvitatud nendes asulates pärast 1. aprilli apteegi pidamisest,“ ütles Alamaa-Aas.
2015. aastal alanud apteegireform lahutab 1. aprilliks 2020 Eestis ravimite jae- ja hulgimüügi, samuti jääb õigus apteeke pidada üksnes proviisoritele. Reformi väljakuulutamisel anti viie aasta pikkune üleminekuperiood, mille jooksul said mitteproviisoritest omanikud jätkata apteegipidamist ning uute apteekide asutamise õigus jäi vaid proviisoritele.
Eestis tegutseb apteegireformi tulemusena üle 200 täielikult või osaliselt proviisoritele kuuluvat apteeki. Enamik maapiirkondade apteekidest kuuluvad proviisoritele, viimastel aastatel on pidevalt kasvanud ka proviisorapteekide osakaal linnades.
Eesti Proviisorite Koda on Eesti suurim erialaühendus, mis ühendab apteegis töötavaid proviisoreid. Koda seisab sõltumatu, oma töös ametialastest teadmisest, apteekrivandest ja patsiendi heaolust lähtuva ning proviisorite juhitud apteegiteenuse eest Eestis.
Mustvee Apteek OÜ on Mustvees asuv proviisorapteek koos haruapteegiga Mustvees ja Lähtel, mis tegutseb iseseisva apteegina hetkel BENU apteegiketi kaubamärgi all.
Paar tundi pärast ketiapteekide äkksulgemist sain ma proviisorite koja
esindajana mitu hämmingus ja õnnetut telefoni kõnet. Helistajateks
ketiapteekides töötavad proviisorid. Nad olid segaduses, sest tööandja näitas
oma võimu, sundides neid rikkuma antud vannet lähtuda ikka ja alati patsientide
tervisest.
Eesti proviisorkonnas on olnud aastaid vaidlus, kas apteegisüsteem peaks
toetuma proviisor- või ketiapteekidele. Õigemini on vaidlus proviisorite,
proviisor-omanike ja ketiapteekide omanike vahel. Apteegireformiga valiti 2015.
aastal proviisorapteekide suund, kuid ketiapteekide omanikud pole kunagi
sellega leppinud ja kogu aeg püüdnud otsust tagasi pöörata.
Reformi põhiline argument on olnud apteegis otsustusõiguse hoidmine
erialainimeste ehk proviisorite käes. Sealt tuleneb ravimite jae- ja hulgimüügi
lahutamine ning apteekide proviisoromandi nõue. Ketiapteekide omanikud on alati
siira näoga rääkinud, et proviisorid ja farmatseudid on oma otsustes täiesti
vabad. Seda vabadust nägimegi kolmapäeval. Seda lihtsalt ei ole. Maskid
langesid.
Sunniti rikkuma ametivannet
Eesti Proviisorite Koda on alati seisnud proviisori elukutse väärtustamise,
tervishoiukeskse apteegi ja seega apteegireformi eest. Kirjutan praegust
arvamust proviisorite palvel, kellega olen varasemalt pikalt vaielnud
apteegireformi vajalikkuse ja proviisorite sõltumatuse üle ketiapteekides. Nad
on õnnetud ja hämmingus. Nad ei saa ise kirjutada, sest nende tööandja
korraldas streigi … ja lõpuks on ka apteekril pangalaen ja lapsed toita.
Meie, proviisorid ja farmatseudid, oleme andnud ametivande ja lubanud
teenida oma patsiente ning tagada ravimite kättesaadavus. Apteek on väga
tugevalt reguleeritud ettevõte ja proviisoritel-farmatseutidel tuleb täita
hulka reegleid. Ikka tuleb ette ootamatusi, kus ei jäägi muud üle, kui apteegi
uks sulgeda, kuid siis pannakse apteegile silt lähima avatud apteegi andmetega.
Samuti antakse patsientidele plaanist aegsasti teada. Üldiselt suletkse apteek
vaid äärmisel vajadusel.
Sel nädalal nii ei läinud. Ketiapteegis töötavatele proviisoritele
helistati mõnel pool vaid 10-15 minutit ette ja nõuti, et kell 14 peavad
apteegi uksed olema suletud. Apteekrid teevad oma tööd tõesti südamega ja
hoolivad oma patsientidest. Nad ei saanud oma patsientidele sulgemisest ette
teatada ja nende süda valutas inimeste pärast, kellele oli mõni ravim tellitud
või midagi muud lubatud. Nendest ravimitest võis sõltuda kellegi elu ja
tervis.
Kas pandi „tanki“? Kahjuks jah.
Kogu apteegireformi ajal on üks vaidlustest käinud ketiapteekide omanikega
selle üle, kui vabad on nende juures töötavad proviisorid ja farmatseudid oma
töistes otsustes. Seda nägimegi sel nädalal. Pead vedama alt patsienti, ajama
omaniku ärihuvides ära ukse taha minut pärast äkksulgemist terviseabi küsima tulnud
inimese. Et väljapressimine oleks mõjusam, ei andnud omanikud
proviisoritele-farmatseutidele võimalust oma patsiente ka hoiatada. Ei
usaldatud isegi oma proviisoreid ja farmatseute, kardeti info
väljaliikumist.
Äkksulgemisega näitasid ketid oma võimu ja seda, et neil on täiesti ükskõik
oma patsientidest ja apteegi töötajatest. Tublid apteekrid, kes on oma tööd
koguaeg väga hästi teinud pandi lihtsalt „tanki“. Nemad, kes on üles ehitanud
apteegi maine. Nemad, kes suhtlevad igapäevaselt patsientidega. Nemad, kelle
pärast patsiendid ühes või teises apteegis käivad. Nende usaldusväärsus pandi
patsientide silmis kaalule. Proviisorid ja farmatseudid on just need, kes pidid
taluma kriitikat, vabandama kogu eilse päeva korralageduse pärast. Samuti on
proviisorid ja farmatseudid need, kes peavad hakkama usaldussuhet taastama,
ehkki neil polnud äkksulgemise otsusega ja väljapressimisega mingit pistmist.
Kõigil on õigus oma tõe eest seista. Aga vastutustundlik, päriselt oma patsientidest hooliv ja oma personali austav apteegi omanik oleks seda teinud nii, et patsiendid ei oleks kannatanud ja apteekritel ei oleks hinges halba tunnet.
Karin Alamaa-Aas, Eesti Proviisorite Koja juhatuse esimees
Eesti Proviisorite Koda saatis Riigikogu sotsiaalkomisjonile ja fraktsioonidele märgukirja, milles tõstatab küsimuse parlamendi menetlusse antud ravimiseaduse muudatuste mõttekuses ja põhjendatuses. Samuti edastati Riigikogule apteegireformi õiguslik analüüs.
„Eelnõu ettevalmistamisse pole kaasatud ei proviisoreid ega proviisorapteekide omanikke ehkki plaanitavad muudatused puudutavad otseselt meid ning meile seatavaid ootusi,“ ütles Eesti Proviisorite Koja juhatuse esimees Karin Alamaa-Aas. „Seetõttu pakub eelnõu ka rohkem küsimusi, kui vastuseid ja on arusaamatu, kuidas soovitavad muudatused hakkavad teenima rahvatervise eesmärke.“
Karin Alamaa-Aasa sõnul pole eelnõus analüüsitud, kuidas on apteegireformile algselt pandud ülesannetega hakkama saadud ega seda, kuidas uus eelnõu ehk reformi tühistamine neid täidetakse. „Kestva apteegireformi ülesanne on rahvatervise huvides kaotada huvidekonflikt ravimite jae- ja hulgimüügist ning pakkuda tervishoiukesksemat apteegiteenust,“ ütles Alamaa-Aas. „Keskseks küsimuseks on toodud apteekide arv Eestis, kuid eelnõus puudub igasugune meetmestik apteekide arvu säilitamiseks. Apteekide arv sõltub ka uue eelnõu järgi apteegiomaniku soovist apteeki pidada.“
Seaduseelnõu seletuskirja kohaselt on ravimiseaduse muudatuse teiseks eesmärgiks riigile kahjunõuete esitamist. „Reformi õiguspärasust on hinnanud nii riigikohus kui ka õiguskantsler ning see on loetud õiguspäraseks, samuti on analoogseid piiranguid hinnanud Euroopa Kohus tunnistanud need Euroopa Liidu õigusega kooskõlas olevaks ja vajalikuks rahvatervise kaitsel,“ ütles Alamaa-Aas. „Eelnõus pole näidatud, millise seaduse alusel ja millises kohtualluvuses sellised väidetavad kahjunõuded eksisteerivad. Küll on jäetud analüüsimata reformi tagasipööramise põhiseaduslikkusega kaasnevad probleemid ja võimalikud kahjunõuded.“
Eelnõuga pannakse aga alus apteegiteenuse kvaliteedi langemisele, kuna haruapteekidega arvulise piirangu tühistamisega saavad suured apteegiketid valdava osa oma apteekidest muuta madalama teenusenõuete ja -tingimustega haruapteekideks. „Sellega säästavad omanikud raha, kuid see halvendab apteegiteenuse kvaliteeti ja vähendab ravimite kättesaadavust eelkõige kõige haavatavmatele patsiendirühmadele nagu imikud ja kroonilised haiged,“ lisas Alamaa-Aas.
Eesti Proviisorite Koja märgukirja Riigikogu sotsiaalkomisjonile ja fraktsioonidele saab lugedahttp://bit.ly/2PClItH
Advokaadibüroo RASK poolt koostatud õigusliku analüüsi apteegireformi teemal saab alla laadidahttp://bit.ly/2M2QQlp
