Rubriik: uudised

Proviisorid: Apteegireformiga tuleb senisel kujul jätkata

Tallinnas kogunenud Eesti Apteekrite Liidu ja Eesti Proviisorite Koja üldkogul leiti, et apteegireform tuleb senisel kujul lõpule viia. 1. aprillil lõppeva viieaastase üleminekuperioodi järel lahutatakse Eestis rahvatervise huvides ravimite jae- ja hulgimüük ning apteekide pidamisõigus jääb üksnes proviisoritele.

„Eesti on pärast viis aastat kestnud apteegireformi valmis üle minema proviisorapteekide süsteemile,“ ütles Eesti Proviisorite Koja juhatuse esimees Karin Alamaa-Aas. „Reformi tulemusel tegutseb Eestis juba üle 200 proviisorosalusega apteegi, samuti on reformi lõpu eel teatanud mitmed suuremad ravimite hulgimüüjatele kuuluvad apteegiketid apteegireformiga kaasatulemisest. Ka hetkel reformi nõuetele mittevastavates apteekides toimuvad tegevused, et need saaksid jätkata toimimist pärast 1. aprilli.“

Alamaa-Aas nentis, et üleminek proviisorapteekide süsteemile on väljakutse. „Viimane kolmveerand aastat on kahetsusväärselt kulutatud katsetele üksikute suurettevõtte ärihuvides reformi tagasi pöörata ja loodud sellega kogu valdkonnas ebakindlust. Apteek peab olema eelkõige tervishoiule ja patsientide tervisemuredele, mitte ärikasumile keskenduv asutus,“ lisas Alamaa-Aas. „Riik andis viis aastat tagasi proviisoritele ülesande valmistuda proviisorapteekide süsteemile üleminekuks alates 1. aprillist 2020. Oleme selleks valmis, kuid vajame ka töörahu ja kindlust, et viimasel hetkel ei hakata reformi tühistama.“

Eile Eesti Apteekrite Liidu ja Eesti Proviisorite Koja üldkogudel osalenud proviisorid taunisid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna volikogu poolt 16. veebruaril tehtud üleskutset apteegireformi tühistamiseks, sest seal toodud väited ei vasta tegelikkusele. „Patsientide huvides on ravimivaldkonna läbipaistvus ja sõltumatu apteegiteenuse osutamine kõikjal. Apteegireform seda ka toetab, samas kui apteekide koondumine 2-3 ravimite hulgimüüja kätte seab patsientide varustamise ravimitega väga suurde ohtu nagu nägime ketiapteekide äkksulgemisel 18. detsembril,“ ütles Eesti Apteekrite Liidu juhatuse esinaine Ülle Rebane. „Apteegiteenus vabaneb reformi käigus ravimite hulgimüüjate ärihuvidest. See suurendab konkurentsi ka ravimite hulgimüüjate vahel ja aitab kaasa patsiendile võimalikult soodsate ravimihindade saavutamisele.“

Rebane lisas, et poolteist kuud enne reformi lõppu hirmu külvamine ravimite kättesaadavuse vähenemisega maapiirkondades on vastutustundetu. „Maapiirkondades tegutsevadki juba praegu põhiosas proviisorapteegid, mis on 8. veebruaril juba ka kirjalikult pöördunud apteegireformi toetuseks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmete poole. Ainus võimalus maapiirkondades apteegiteenuse tagamiseks ongi reformiga senisel kujul lõpuni minemine,“ ütles Rebane.

Vaata maa-apteekrite ERKRE fraktsiooni pöördumise täisteksti ja sellega liitunud apteekrite nimekirja http://bit.ly/2SrzdxU.

VEEL UUDISEID

Maa-apteekrid: apteegireformi tagasipööramine kaotaks maapiirkondade apteegid

Üle poolesaja maapiirkondade apteekri pöördus EKRE Riigikogu fraktsiooni poole palvega jätkata apteegireformi senisel kujul, sest proviisoromandi nõude tühistamine paneks aluse maapiirkondades apteekide sulgemisele.  

„Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on ikka seisnud maapiirkondade elujõu eest, kuid Riigikogu menetlusse antud apteegireformi tühistav seaduseelnõu võib tuua kaasa hoopis maapiirkondades tegutsevate proviisorapteekide sulgemise,“ seisab maa-apteekrite poolt Riigikogu EKRE fraktsioonile saadetud pöördumises. „Menetlusse esitatud seaduseelnõu annab eelise eelkõige ravimite hulgimüüjate ja nendele kuuluvate ketiapteekidele, sest reformi tühistamise tulemusena koonduksid enamik apteekidest 2-3 suuromaniku kätte. Konkurents kasvaks sel juhul eelkõige suuremates linnades, kus hakataks avama uusi apteeke ja tööjõu saamiseks ostetakse praegu maapiirkondades töötavad proviisorid lihtsalt üle.“

Eesti Apteekrite Liidu juhatuse esinaise ja Põltsamaa Uue apteegi juhataja Ülle Rebase sõnul on just viis aastat tagasi Riigikogu poolt vastu võetud nn apteegireform taganud ravimite kättesaadavuse maapiirkondaes. „2006. aastal kehtestati Eestis apteekide asutamispiirangud just sel eesmärgil, et apteegiteenus ei koonduks vaid suurematesse asulatesse. Enne apteekide asutamispiiranguid suleti maapiirkondades tööjõupuuduse tõttu järjest apteeke. Iga uus apteek suurlinnas tõi kaasa apteegi sulgemise maapiirkonnas,“ ütles Rebane Eesti Apteekrite Liidu pressiteate vahendusel. „Viimased viis aastat on just apteegireform hoidnud maapiirkondades apteegid avatuna ja tänaseks on Eestis juba üle 200 proviisorosalusega apteegi. Apteegireformi tühistamine paneks maapiirkondade apteekide tuleviku taas suure kahtluse alla.“

Samuti rõhutatakse maa-apteekrite pöördumises, et apteeke ei tohiks käsitleda kaubandusettevõtetena vaid tervishoiuasutustena. „Apteekri ülesanne on aidata lahendada patsientide tervisemuresid, mitte keskenduda võimalikult suurele müüginumbrile ja turuosa haaramisele. Seda enam, et paljudes maapiirkondades ongi just apteek veel ainus tegutsev tervishoiuasutus,“ märgitakse 53 apteekri pöördumises, kes peavad üle Eesti 68 maa-apteeki.

Vaata pöördumise täisteksti ja sellega liitunud apteekrite nimekirja http://bit.ly/2SrzdxU 

Proviisorid toetavad apteegireformi etapiviisilist rakendamist

Eesti Apteekrite Liit ja Eesti Proviisorite Koda saatsid Riigikogu sotsiaalkomisjonile pöördumise, milles tehakse ettepanek apteegireformi etapiviisiliseks rakendamiseks. Viimased ketiapteegid peaksid ettepaneku järgi lõpetama 1. aprillil 2021.

„Apteegireform on kestnud juba viis aastat ja andnud märkimisväärseid tulemusi,“ ütles Eesti Proviisorite Koja juhatuse esimees Karin Alamaa-Aas. „Kokku tegutseb reformi tulemusel Eestis üle 200 proviisorosalusega apteegi.“

Samas tuleb Alamaa-Aasa sõnul arvestada, et viimane poolaasta on kulunud reformi üle arutlemiseks ja seetõttu sisulised tegevused seiskusid. „Proviisoritest olenemata kulutati sügise alguses apteegireformi teema avamisega ära osa ülivajalikust ettevalmistusajast. Ühelt poolt panid ketiapteekide tänased omanikud kõik läbirääkimised proviisoritega seetõttu pausile, teisalt andis Riigikogu proviisoritele väga segaseid signaale reformi tuleviku osas,“ lisas ta.
„Seetõttu toetame sotsiaalminister Tanel Kiige esitatud ettepanekut apteegireformi etapiviisiliseks rakendamiseks. Küll leiame, et reform peaks lõppema hiljemalt 1. aprilliks 2021.“

Eesti Apteekrite Liidu juhatuse esinaine Ülle Rebane ütles, et apteegireformi alustalad ehk ravimite jae- ja hulgimüügi lahutamine ning proviisoromandi kehtestamine peavad ka reformi etapiviisilise rakendamise puhul jääma paika. „Etapiviisiline üleminek peaks algama 1. aprillist 2020 ja see puudutaks nõuetele mittevastavaid haruapteeke linnades. Ülemineku teises etapis peaks 1. oktoobriks nõuetele vastavaks viima apteegid suuremates linnades ehk Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres ja Jõhvis. 1. aprilliks 2021 tuleks viia nõuetele vastavaks kõik ülejäänud apteegid,“ selgitas Rebane.

EPK ja EAL-i pöördumises toetatakse ka ettepanekut proviisoromandi nõude täpsustamist selliselt, et see saaks jaguneda mitme proviisori vahel, kusjuures proviisorite osalus peab moodustama vähemalt 80% juriidilise isiku osadest või aktsiatest.

„Leiame, et on õige aeg apteegireformi võimalikult kiireks lõpuleviimiseks, kuna apteekrid on proviisorapteekide süsteemile üleminekuga arvestanud ja see on vajalik rahvatervise paremaks kaitseks. Leiame, et pool aastat on piisav aeg apteekide nõuetega vastavusse viimiseks suurtes linnades ning kindlasti saab reform lõpule viidud aasta jooksul. Nii Eesti Proviisorite Koda kui ka Eesti Apteekrite Liit on jätkuvalt valmis aitama reformi läbiviimisel ja arutama võimalikke lahendusi,“ seisab pöördumises. 

Pöördumise täisteksti leiab http://bit.ly/2RhNYme

Eesti Proviisorite Koda on Eesti suurim apteegis töötavaid proviisoreid ühendav erialaühendus. Koda seisab sõltumatu, oma töös ametialastest teadmisest, apteekrivandest ja patsiendi heaolust lähtuva ning proviisorite juhitud apteegiteenuse eest Eestis.

Eesti Apteekrite Liit ühendab proviisorapteeke üle Eesti.

VEEL UUDISEID

Tasuta e-kursus teeb sissejuhatuse ravimimaailma

Tartu Ülikooli farmaatsia instituut korraldab märtsist aprillini e-kursuse „Ravimitest maakeeli“, mis teeb huvilistele sissejuhatuse ravimimaailma.

Kuus nädalat kestval e-kursusel „Ravimitest maakeeli“ tehakse ülevaade ravimite valmistamise ajaloost ja tänapäevast, räägitakse ravimite koostisest ja manustamise põhimõtetest ning apteekide tegutsemise igapäevast. Kursuse töötasid välja Ain Raal, Daisy Volmer, Karin Kogermann, Kersti Teder ja Janne Sepp.

„Ravimitest maakeeli“ kestab 2.märtsist kuni 12.aprillini 2020 ja selle mahuks on 1EAP (26 tundi). E-kursuse edukalt lõpetanutele väljastatakse digitaalne tunnistus ning läbitud kursust saab arvestada tasemeõppe õppekavade täitmisel õpiväljundite poolest sobiva ainekursuse olemasolul vastavas kõrgkoolis.

Kursus on TASUTA. Lisainfo ja kursusele registreerumine SIIN

Vaata ka kursust tutvustavat videot!

VEEL UUDISEID

LHV tuleb proviisorapteekide rajamisel appi

LHV Pank kinnitas kohtumisel Eesti Proviisorite Kojaga valmisolekut muuta uute apteekide rajamise ja ketiapteekide väljaostmise rahastamine proviisoritele kättesaadavamaks.

„Oleme otsustanud teha proviisoritele rahastuse kättesaadavaks – kuivõrd proviisorite poolt rajatavad apteegid on ettevõtetena küll uued, kuid nimetatud asukohtades on apteegid enamasti tegutsenud juba pikemat aega, siis sellega seoses on apteekide alustamise risk suhteliselt madal,“ selgitas LHV Panga ettevõtete panganduse juht Indrek Nuume pärast kohtumist Eesti Proviisorite Kojaga.

„Teeme investeerimislaenude tagamisel koostööd KredEx’iga ja loodetavasti saame nende toele loota ka apteekide puhul ehk see loob hea pinnase uute apteekide finantseerimiseks,“ lisas Nuume.

Eesti Proviisorite Koja juhatuse esimehe Karin Alamaa-Aasa sõnul võib proviisoritel apteegireformi käigus panga abi olla tarvis kahel juhul. „Esiteks uute proviisorapteekide rajamiseks, eriti piirkondadesse, kus praegu tegutseb vaid ketiapteek, mille omanikud pole valmis apteegi tuleviku üle läbi rääkima. Teiseks võib proviisoril olla tarvis panga abi praegu ketile kuuluva apteegi väljaostmisel, kui senine omanik peaks selle müüki panema,“ rääkis ta.

Alamaa-Aas ütles, et Eesti üleminek proviisorapteekide süsteemile on kõikidele osapooltele suur väljakutse. „Seda rõõmustavam on, kui kodumaine pank on valmis aitama proviisoreid vajalike investeeringute tegemisel,“ ütles Alamaa-Aas.

1. aprillil läheb Eesti pärast viie aasta pikkust üleminekuaega üle proviisorapteekide süsteemile, millega lahutatakse ravimite jae- ja hulgimüük ning apteekide pidamise õigus jääb proviisoritele.

Pakub huvi? Küsi täpsemalt LHV ettevõtete panganduse juhilt Indrek Nuumelt (Indrek.Nuume@lhv.ee, tel 6 802 690 või 5176897)


VAATA KA