uudised – Lehekülg 3 – Eesti Proviisorite Koda

Lähte alevikus alustas tööd uus proviisorapteek

Mustvee Apteek OÜ proviisor-omanik Kristi Väits

Tartumaal asuvas Lähte alevikus alustas tööd proviisorile kuuluv Mustvee Apteek OÜ haruapteek. Tegevuse lõpetanud proviisorilt apteegi ülevõtmine, lubade taotlemine, sisustamine ja käivitamine võttis vähem kui kuu aega. Eestis tegutseb juba üle 200 proviisorosalusega apteegi.

„Kui Lähte apteegi senine omanik läks pensionile, olin valmis jätkama alevikus apteegi pidamist,“ ütles OÜ Mustvee Apteek proviisor-omanik Kristi Väits. „Kogu protsess alates apteegi ülevõtmisest ja lubade taotlemisest ning lõpetades sisustamise ja käivitamisega võttis vähem kui kuu aega.“

Kristi Väits ütles, et täiesti uute apteekide tegemiseks pole Eestis eriti ruumi ega mõtet. „Proviisorid saavad laieneda, kui mõnes asulas apteek töö lõpetab. See kehtib ka apteegireformi puhul, kus proviisorapteegid saavad tekkida eelkõige seniste ketiapteekide asemele,“ ütles Väits.

„Proviisorid saavad laieneda, kui mõnes asulas apteek töö lõpetab. See kehtib ka apteegireformi puhul, kus proviisorapteegid saavad tekkida eelkõige seniste ketiapteekide asemele,“ ütles Kristi Väits.

Lisaks Lähte apteegile on Mustvee Apteegil kaks apteeki Mustvees. „Samuti oleme avaldanud valmisolekut jätkata pärast apteegireformi lõppu Jõgevamaal Avinurmes tegutseva ketti kuuluva haruapteegi pidamist koos senise personaliga,“ rääkis Väits.

Eesti Proviisorite Koja juhatuse esimehe Karin Alamaa-Aasa sõnul tegutseb põhi- või haruapteek Eestis 150 asulas. „Ravimiameti andmetel on 1. detsembri seisuga nõuetele vastavad apteegid olemas 115 asulas. Kõigile nõuetele vastavad apteegid puuduvad hetkel 35 asulas, millest üle poolte puhul on olemas kas proviisori osalusega apteek või on teada proviisorid, kes on huvitatud nendes asulates pärast 1. aprilli apteegi pidamisest,“ ütles Alamaa-Aas.

2015. aastal alanud apteegireform lahutab 1. aprilliks 2020 Eestis ravimite jae- ja hulgimüügi, samuti jääb õigus apteeke pidada üksnes proviisoritele. Reformi väljakuulutamisel anti viie aasta pikkune üleminekuperiood, mille jooksul said mitteproviisoritest omanikud jätkata apteegipidamist ning uute apteekide asutamise õigus jäi vaid proviisoritele.

Eestis tegutseb apteegireformi tulemusena üle 200 täielikult või osaliselt proviisoritele kuuluvat apteeki. Enamik maapiirkondade apteekidest kuuluvad proviisoritele, viimastel aastatel on pidevalt kasvanud ka proviisorapteekide osakaal linnades.

Eesti Proviisorite Koda on Eesti suurim erialaühendus, mis ühendab apteegis töötavaid proviisoreid. Koda seisab sõltumatu, oma töös ametialastest teadmisest, apteekrivandest ja patsiendi heaolust lähtuva ning proviisorite juhitud apteegiteenuse eest Eestis.

Mustvee Apteek OÜ on Mustvees asuv proviisorapteek koos haruapteegiga Mustvees ja Lähtel, mis tegutseb iseseisva apteegina hetkel BENU apteegiketi kaubamärgi all.

Karin Alamaa-Aas: proviisoreid sunniti rikkuma ametivannet

Paar tundi pärast ketiapteekide äkksulgemist sain ma proviisorite koja esindajana mitu hämmingus ja õnnetut telefoni kõnet. Helistajateks ketiapteekides töötavad proviisorid. Nad olid segaduses, sest tööandja näitas oma võimu, sundides neid rikkuma antud vannet lähtuda ikka ja alati patsientide tervisest.

Eesti proviisorkonnas on olnud aastaid vaidlus, kas apteegisüsteem peaks toetuma proviisor- või ketiapteekidele. Õigemini on vaidlus proviisorite, proviisor-omanike ja ketiapteekide omanike vahel. Apteegireformiga valiti 2015. aastal proviisorapteekide suund, kuid ketiapteekide omanikud pole kunagi sellega leppinud ja kogu aeg püüdnud otsust tagasi pöörata.

Reformi põhiline argument on olnud apteegis otsustusõiguse hoidmine erialainimeste ehk proviisorite käes. Sealt tuleneb ravimite jae- ja hulgimüügi lahutamine ning apteekide proviisoromandi nõue. Ketiapteekide omanikud on alati siira näoga rääkinud, et proviisorid ja farmatseudid on oma otsustes täiesti vabad. Seda vabadust nägimegi kolmapäeval. Seda lihtsalt ei ole. Maskid langesid.

Sunniti rikkuma ametivannet

Eesti Proviisorite Koda on alati seisnud proviisori elukutse väärtustamise, tervishoiukeskse apteegi ja seega apteegireformi eest. Kirjutan praegust arvamust proviisorite palvel, kellega olen varasemalt pikalt vaielnud apteegireformi vajalikkuse ja proviisorite sõltumatuse üle ketiapteekides. Nad on õnnetud ja hämmingus. Nad ei saa ise kirjutada, sest nende tööandja korraldas streigi … ja lõpuks on ka apteekril pangalaen ja lapsed toita.

Meie, proviisorid ja farmatseudid, oleme andnud ametivande ja lubanud teenida oma patsiente ning tagada ravimite kättesaadavus. Apteek on väga tugevalt reguleeritud ettevõte ja proviisoritel-farmatseutidel tuleb täita hulka reegleid. Ikka tuleb ette ootamatusi, kus ei jäägi muud üle, kui apteegi uks sulgeda, kuid siis pannakse apteegile silt lähima avatud apteegi andmetega. Samuti antakse patsientidele plaanist aegsasti teada. Üldiselt suletkse apteek vaid äärmisel vajadusel.

Sel nädalal nii ei läinud. Ketiapteegis töötavatele proviisoritele helistati mõnel pool vaid 10-15 minutit ette ja nõuti, et kell 14 peavad apteegi uksed olema suletud. Apteekrid teevad oma tööd tõesti südamega ja hoolivad oma patsientidest. Nad ei saanud oma patsientidele sulgemisest ette teatada ja nende süda valutas inimeste pärast, kellele oli mõni ravim tellitud või midagi muud lubatud. Nendest ravimitest võis sõltuda kellegi elu ja tervis.

Kas pandi „tanki“? Kahjuks jah.

Kogu apteegireformi ajal on üks vaidlustest käinud ketiapteekide omanikega selle üle, kui vabad on nende juures töötavad proviisorid ja farmatseudid oma töistes otsustes. Seda nägimegi sel nädalal. Pead vedama alt patsienti, ajama omaniku ärihuvides ära ukse taha minut pärast äkksulgemist terviseabi küsima tulnud inimese. Et väljapressimine oleks mõjusam, ei andnud omanikud proviisoritele-farmatseutidele võimalust oma patsiente ka hoiatada. Ei usaldatud isegi oma proviisoreid ja farmatseute, kardeti info väljaliikumist.

Äkksulgemisega näitasid ketid oma võimu ja seda, et neil on täiesti ükskõik oma patsientidest ja apteegi töötajatest. Tublid apteekrid, kes on oma tööd koguaeg väga hästi teinud pandi lihtsalt „tanki“. Nemad, kes on üles ehitanud apteegi maine. Nemad, kes suhtlevad igapäevaselt patsientidega. Nemad, kelle pärast patsiendid ühes või teises apteegis käivad. Nende usaldusväärsus pandi patsientide silmis kaalule. Proviisorid ja farmatseudid on just need, kes pidid taluma kriitikat, vabandama kogu eilse päeva korralageduse pärast. Samuti on proviisorid ja farmatseudid need, kes peavad hakkama usaldussuhet taastama, ehkki neil polnud äkksulgemise otsusega ja väljapressimisega mingit pistmist.

Kõigil on õigus oma tõe eest seista. Aga vastutustundlik, päriselt oma patsientidest hooliv ja oma personali austav apteegi omanik oleks seda teinud nii, et patsiendid ei oleks kannatanud ja apteekritel ei oleks hinges halba tunnet.

Karin Alamaa-Aas, Eesti Proviisorite Koja juhatuse esimees

VAATA KA

Märgukiri: apteegireformi tagasipööramise eelnõu tekitab küsimusi

Eesti Proviisorite Koda saatis Riigikogu sotsiaalkomisjonile ja fraktsioonidele märgukirja, milles tõstatab küsimuse parlamendi menetlusse antud ravimiseaduse muudatuste mõttekuses ja põhjendatuses. Samuti edastati Riigikogule apteegireformi õiguslik analüüs.

„Eelnõu ettevalmistamisse pole kaasatud ei proviisoreid ega proviisorapteekide omanikke ehkki plaanitavad muudatused puudutavad otseselt meid ning meile seatavaid ootusi,“ ütles Eesti Proviisorite Koja juhatuse esimees Karin Alamaa-Aas. „Seetõttu pakub eelnõu ka rohkem küsimusi, kui vastuseid ja on arusaamatu, kuidas soovitavad muudatused hakkavad teenima rahvatervise eesmärke.“

Karin Alamaa-Aasa sõnul pole eelnõus analüüsitud, kuidas on apteegireformile algselt pandud ülesannetega hakkama saadud ega seda, kuidas uus eelnõu ehk reformi tühistamine neid täidetakse. „Kestva apteegireformi ülesanne on rahvatervise huvides kaotada huvidekonflikt ravimite jae- ja hulgimüügist ning pakkuda tervishoiukesksemat apteegiteenust,“ ütles Alamaa-Aas. „Keskseks küsimuseks on toodud apteekide arv Eestis, kuid eelnõus puudub igasugune meetmestik apteekide arvu säilitamiseks. Apteekide arv sõltub ka uue eelnõu järgi apteegiomaniku soovist apteeki pidada.“

Seaduseelnõu seletuskirja kohaselt on ravimiseaduse muudatuse teiseks eesmärgiks riigile kahjunõuete esitamist. „Reformi õiguspärasust on hinnanud nii riigikohus kui ka õiguskantsler ning see on loetud õiguspäraseks, samuti on analoogseid piiranguid hinnanud Euroopa Kohus tunnistanud need Euroopa Liidu õigusega kooskõlas olevaks ja vajalikuks rahvatervise kaitsel,“ ütles Alamaa-Aas. „Eelnõus pole näidatud, millise seaduse alusel ja millises kohtualluvuses sellised väidetavad kahjunõuded eksisteerivad. Küll on jäetud analüüsimata reformi tagasipööramise põhiseaduslikkusega kaasnevad probleemid ja võimalikud kahjunõuded.“

Eelnõuga pannakse aga alus apteegiteenuse kvaliteedi langemisele, kuna haruapteekidega arvulise piirangu tühistamisega saavad suured apteegiketid valdava osa oma apteekidest muuta madalama teenusenõuete ja -tingimustega haruapteekideks. „Sellega säästavad omanikud raha, kuid see halvendab apteegiteenuse kvaliteeti ja vähendab ravimite kättesaadavust eelkõige kõige haavatavmatele patsiendirühmadele nagu imikud ja kroonilised haiged,“ lisas Alamaa-Aas.

Eesti Proviisorite Koja märgukirja Riigikogu sotsiaalkomisjonile ja fraktsioonidele saab lugeda http://bit.ly/2PClItH

Advokaadibüroo RASK poolt koostatud õigusliku analüüsi apteegireformi teemal saab alla laadida http://bit.ly/2M2QQlp

Apteekide väärtust on hinnatud juba üle 400 korra

Apteegireformi hõlbustamiseks käivitatud veebipõhise kalkulaatoriga on apteekide väärtust arvutatud juba üle 400 korra. 1. aprillil lõppeva reformiga läheb Eesti üle proviisorapteekide süsteemile, kus apteeke võivad pidada vaid proviisorid ja ravimite jae- ning hulgimüük on lahutatud.

„Huvi apteegikalkulaatori vastu on olnud ootamatult suur ja apteekide väärtust on käidud kahe nädala jooksul arvutamas juba üle 400 korra. Kuivõrd Eestis tegutseb üldse kokku 495 põhi- ja haruapteeki, siis on näitab see proviisorite päris suurt huvi,“ ütles Eesti Proviisorite Koja juhatuse esimees Karin Alamaa-Aas.

Alamaa-Aasa sõnul on apteegireformi käigus suurematesse apteegikettidesse kuuluvate apteekide võõrandamise hind olnud praeguste omanike jaoks keskne küsimus, kuid konkreetseid summasid pole keegi nimetanud. „Apteegi väärtuse kalkulaatori tegimegi abiks proviisoritele, kes on asunud või asumas läbirääkimistesse apteegireformi käigus mõne tegutseva apteegi ostmiseks,“ lisas ta. „See aitab proviisoril ka hinnata, kas reformi käigus on mõistlikum osta mõni tegutsev apteek või käivitada täiesti uus. Tõsi, hetkel on ketiapteekide praegused omanikud pannud läbirääkimised pausile, sest valitsuskoalitsioon on avanud taas apteegireformi tulevikuarutelud.“

Apteegi väärtuse kalkulaatori ekraanipilt — Veebipõhine apteegi väärtuse kalkulaator www.proviisorid.ee/apteegikalkulaator

Apteegikalkulaator arvestab apteegi majandusnäitajaid, tööjõu- ja erinevaid kõrvalkulusid ning lähtub väärtust arvestades ametlikest majandusprognoosidest. Apteegi väärtuse kalkulaatoris on kasutatud diskonteeritud vaba raha meetodit, mis on üldtunnustatud ja põhineb majandusnäitajate projektsioonil.

Kalkulaatori töötas Eesti Proviisorite Koja tellimusel välja ettevõtete väärtuse hindamisele keskendunud Netekspert OÜ. Kalkulaatori leiab www.proviisorid.ee/apteegikalkulaator

VAATA KA